Tuesday, September 21, 2010

Küsida või mitte küsida, selles on küsimus

„Tõmmake endale see taarakott pähe, Mart Laar!“ käratas Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli pühapäeval Raadio 2 saates „Olukorrast riigis“.
Muuli ärritus rääkides Isamaa ja Res Publica Liidu üleriigilisest küsitlusest, mille vastajatel on võimalik endale tänutäheks valida näiteks käepael või keskkonnasõbralik kott. See küsitlus on septembri alguses hoogsalt turmtuld saanud.
Tunnistan, et olen suurema osaga küsitlusele osaks saanud kriitikaga nõus. Eriti mage oli viis, kuidas kooliõpilased IRLi parteivankrit veohobuse kombel vedama rakendati. Noored meelitati Peep Vainu koolitusele, kus nad inimesi küsitlema õpetati. Ja nüüd käivad gümnasistid ukselt-uksele IRLile andmeid kogudes. Ehk on nad ka teie ukse taha jõudnud?
Lisaks on paljud küsimused etteantud vastustega. Kuues küsimus: „IRLi valitsuses oleku ajal on keskmine vanaduspension tõusnud 44%. Kas teie arvates tuleb eakatele tagada kindel pensionitõus ka tulevikus?“
No mis küsimus see on? Kes sellele küll eitavalt vastab? Tõenäoliselt inimene, kes on oma vanaduspõlve kindlustamise osas juba edusamme teinud või 60ndat eluaastat näha ei kavatse... Ja meenutades minevikku, oli IRL eelarve tasakaalu otsides valmis pensione hoopis kärpima.
„Absoluutselt üllatav ja müstiline on, et just IRL suutis sellise jamaga välja tulla. Kuidas IRLi inimesed ise ei taipa, et nende potentsiaalne valijaskond pole sarnane Keskerakonna omaga?“ küsis BNSi ajakirjanik Anvar Samost.
Olen nõus. Isamaaliitlastelt poleks sellist käiku oodanud. Aga respublicaanid hakkavad selles erakonnas pead tõstma. Praegu on kaks populaarsemat parteid Reformierakond ja Keskerakond. Kui mõtleme nende viimastele valimiskampaaniatele, siis mis on meelde jäänud? Jah, õige- populism! Tundub, et ka IRL tahab samale kaardile panustada.
Teisest küljest ma seda küsitlust kiirustades ära ei kortsutaks ning ahju ei viskaks.
Mihkel Raua saates „Kolmeraudne“ väitis IRLi esimees Mart Laar, et erakond püüab vaid välja selgitada, mis küsimused inimesi huvitavad ja mida nad ühiskonnas toimuvast arvavad: „Paneme sellest programmi alused kokku.
Tõsi ta on, et küsitluses leidub ka asjalikke küsimusi. Kasvõi esimene: „Milline on Sinu jaoks kõige olulisem teema või probleem tänases Eestis?“ Ja vastusevariante pole ette antud, mistõttu inimesed saavad kirjutada just seda, mis neil hingel.
Ja Kalle Muuli väitele, et käepaelaga peibutades tahetakse vaid inimeste kontaktandmeid nendega edaspidi ühenduse võtmiseks, saab vastata, et kui ei taha, ära kirjuta oma andmeid. Kingitusest võib ka loobuda. Aga ilma aadressi kirjutamata on üsna raske mütsi vms vastajale toimetada.
„Poliitikuid on süüdistatud pidevalt selles, et neid ei huvita absoluutselt see, mida inimesed arvavad. Nüüd, kui me erakonnaga teeme küsitluse, selgitamaks mida inimesed arvavad, siis öeldakse kohe, et populism, demagoogia!“ väljendas Laar TV 3 eetris Raua saatekülalisena nördimust.
Jah, inimeste arvamuse küsimine poliitikute poolt on väga tervitatav samm. Aga IRL peab veel õppima, mismoodi vastuseid hankida.

Thursday, September 16, 2010

Rahvaliit laiendab oma ampluaad

Käesoleva nädala alguses üllitas Rahvaliit pressiteate, mille kohaselt liitus 30 hiidlast antud erakonnaga.

Arvestades Hiiumaa suurust, rahvaarvu, aga ka poliitikamaastiku senist olukorda, on tegemist märkmisväärse muutusega. Üks erakond põhimõtteliselt kahekordistas oma liikmete arvu saarel!

Kui tegemist olnuks näiteks võimuerakonnaga, ei oleks ma seda absoluutselt imeks pannud. Aga Rahvaliit!? Tekib, usun et õigustatud küsimus, et miks küll inimesed, ja koguni 30 hiidlast, just selle erakonnaga liitusid?

On ju Rahvaliit selgelt hääbuv partei. Septembris avaldatud turu-uuringute küsitluse tulemused näitavad, et erakonda toetab vaid 1% elanikkonnast. See tähendab, et valimistel ollakse samas seltskonnas näiteks Iseseisvusparteiga. Kas te üldse olete sellisest erakonnast kuulnud?

Sisekriisid Rahvaliidu sees ja endiste juhtide kriminaalkuriteod või lihtsalt ebaeetiline käitumine on erakonna maine sisuliselt hävitanud. Tsirkus nimega „Liituda sotsidega või mitte“ lõppes fiaskoga- suur osa silmapaistvamatest liikmetest lahkus.

Kuid ehk on just siin peidus üks juhtlõng lõngakera harutamiseks? Rahvaliit on kui karile jooksnud laev, kust kapten ja tüürimees koos rummivaadi ja ainsa sõidukorras päästepaadiga lahkusid. Laevameeskond, kes harjunud käske täitma ja mitte otsustama, on hukule määratud. Kui just ei saabu kõrvalised tegelased.

Erakonna juhiks võeti must hobune. Kui sääraseid tegelasi veel ilmuks, võiks erakond isegi valmiskünnise ületada ja Parlamenti pääseda. See tähendab aga meepoti lähedale jõudmist- lisaks ametikohtadele Riigikogus on „omad joped“ ka mujale sooja koha peale sokutada. Eriti kui koalitsiooni moodustamiseks paar häält puudu jääks. Siis saaks Rahvaliit abikäe ulatada. Mis koalitsioonilepingusse kirjutada, polegi oluline, sest sellel erakonnal puudub niikuinii oma programm.

Seega võib ühest küljest vaadates hiidlaste liitumist Rahvaliiduga põhjendada omakasu püüdlustega. Aga võib ka teistmoodi mõelda.

Pressiteates toodi välja, et liitujate hulgas üliõpilasi, kalamehi, tüürimehi ja isegi üks laevakapten. Jah, isegi üks laevakapten! See tähendab, et Rahvaliit on oma ampluaad laiendanud. Lisaks maarahva esindaja funktsioonile tahetakse nüüd ka mererahvas enda tiiva alla koondada. Tekib küsimus, kes järgmisena? Kas Rahvaliit võtab suuna taeva avarustesse, maa alla või suundub hoopis linna?