Friday, August 3, 2012

Eetikakoodeks

2005. aastal tuli Tõive Kivikas välja üleskutsega seada sisse poliitikute eetikakoodeks. Seda kodanikualgatust nimetati Eesti Demokraatia Uuendamine ehk  E-D-U.

Miks seda vaja oli?

E-D-U arusaamised poliitika olukorrast Eestis:

*Eetika puudumine Eesti poliitikas on suure osa valijaid võõrandanud poliitikast
*Pidevalt ilmneb teateid ja avalikustatakse uusi fakte võimulolijate ebaeetilise käitumise ja võimu isiklikes või kitsalt erakondlikes huvides ärakasutamise kohta
*Eestis puudub piisav usaldus valijate ja valitute vahel, mis tingib vähese huvi valimiste vastu 
*Eestis on esiplaanil esindusdemokraatia; osalusdemokraatial põhinev kodanikuühiskond on paljuski ainult ideaal. Valija osalus poliitilise protsessi mõjutamisel ei peaks lõppema hääletamisaktiga.
*Valijad peavad taotlema reaalse koostöö tekkimist enda ja poliitikute vahel, selleks esitama neile järelepärimisi, kutsuma neid kohtumistele ja aruteludele; seda koostööd peavad taotlema ka poliitikud
*Valides tuleb järgida valitavate usaldatavuse põhimõtet, mis eeldab valitavatest piisavat informeeritust enne valimisi

Vastavateemaline ümarlaud, kus arutleti E-D-U võimalusi, viidi Tallinna Ülikoolis läbi juba 2005. aasta  24. septembril. Lisaks avati portaal www.e-d-u.ee, mis nüüdseks rahapuuduse tõttu suletud on.
E-D-U töötas välja eetikakoodeksi poliitikule, mis sai kommenteerimiseks koos küsimustega selle üleüldisest vajalikkusest kõigile riigikogu liikmetele (ka kohaliku tasandi poliitikutele, kui ma ei eksi) saadetud. Mingi kolmandik võttis vaevaks sellele vastata. Aga need, kes seda tegid, olid üldiselt positiivselt meelestatud sellest ideest.

Mida sisaldas eetikakoodeks?

Hea tahte poliitika all tuleb mõista käitumist, mis järgib eetika põhimõtteid, nii nagu need on ära toodud 2005. aastal E-D-U välja töötatud hea tahte poliitiku eetikakoodeksi näites :

*Eesti Vabariigi poliitik tunnustab, austab ja järgib oma tegevuses Eesti ühiskonna põhiväärtusi ja Eesti rahvuslikke huve
*peab kinni seadustest ja hoidub katteta ning populistlikest lubadustest
*selgitab avalikkusele oma tegevust ja põhjendab oma otsuseid
*on aus
*ei lase end mõjutada erapoolikutest grupihuvidest, vaid asetab alati esiplaanile valijate huvid ja ühiskonna üldise hüve
*austab teiste erakondade esindajaid
*astub tagasi, kui on eksinud eetiliste põhimõtete vastu ja riivanud rahva õiglustunnet

Eetikakoodeks iseendast ei taga poliitikute eetilist käitumist, küll aga soodustab viimast eetikakoodeksi avalik tunnustamine ja selle põhimõtete järgimine

Leian, et eetikakoodeks poliitikutele on vajalik ja loodan, et sedapuhku ei tegeleta Parlamendis  niisama jutustamisega ega tõmmata endale tähelepanu, vaid soovitakse midagi reaalselt poliitkultuuri parandamiseks ära teha.

Friday, March 30, 2012

Tasuta transport

Pühapäeval sai Tallinnas läbi rahvahääletus, kas toetad tasuta ühistransporti või mitte. 68 059-st hääletanust toetas ettepanekut kolm neljandikku.
Jah, raske on seda küsitluseks või rahvahääletuseks nimetada. Vähemalt mitte selliseks, mille tulemus pädev oleks. Samas ma usun, et see ongi ehk taotuslik. Keskerakondlik linnavalitsus ei hiilga just suure ajupotensiaaliga. Seega võib olla, et nad valisid väga lihtsa variandi küsitluse võimendamiseks meedias ja ühiskonnas tervikuna. Nimelt variant läbi viia täiesti ajuvaba ja analüüsideta küsitlus. Siis on meedial põhjust seda tümitada, ent ka halb reklaam on reklaam.
Aga olgu see küsitlus koostatud ja läbi viidud kehvasti, idee ise, tasuta ühistransport, on jumekas. Mina isiklikult küll toetan seda. Ja siinkohal ei suuda ma olla väiklane ning seda maapõhja kiruda pelgalt seepärast, et tegemist on K-partei ideega.
Esiteks ei olene ühistranspordi piletirahast niikuinii suurt midagi. See moodustab ühistranspordiettevõtete rahadest suhteliselt väikese summa. Eriti kui me arvestame, millist vaeva nähakse selle raha kätte saamiseks. Vaatame siis. Piletid tuleb trükkida, neid tuleb levitada ja müüa. Lisaks teavitustöö, et kes millise pileti ostma peab ja muud säärased tehnilised küsimused.
Ja loomulikult tuleb ju kontrollida, et kõik ikka piletiga sõidaksid. Aga mõelge kui palju vaeva tuleb näha, et seda kontrollida. Oi-oi. Kui mõni "jänes" ka tabatakse, siis temalt trahvisumma välja nõudmine nõuab taaskord kulutusi. Nii palju, et see ei tasu end äragi.
Kui me mõtleme veel, kes töötavad ühistranspordi piletitega seotud ametikohtadel- piletimüük, reisisaatjad, konrolörid-, siis paratamatult tuleb nentida, et suurem osa neist on nö sotsiaalsed ametikohad. Mis omakorda tähendab, et neid on lihtne asendada või teisele tööle suunata.
Niisamuti on palju loota, et piletirahast saaksime paremad trammid/trollid/bussid või korras tänavad. Oh ei. Kuna piletiraha on nii marginaalne summa võrreldes uute sõiduvahendite hindadega, siis on pikka aega hoopis teisi allikaid masinapargi uuendamiseks kasutatud. Kasvõi Co2 kvoodi müügist teenitud tulu.
Ja Tallinna tänavad saame ehk alles siis korda, kui linnasisest liiklust kardinaalselt piirame. Praegu ma selles osas küll mingeid lootusi ei hellita.
Miks aga tasuta ühistransport siis kasulikum on? Esiteks annab see kulude kokkuhoidu just eelpool mainitud kuluartiklite arvelt. Lisaks on selline süsteem mugavam. Nii teenusepakkujale kui ka tarbijale.
Loomulikult keskkonnasäästlikkus, kui tasuta sõit meelitaks osa autojuhte ühistransporti kasutama. Kuna energia (olgu selleks siis bensiin, diisel või elekter) kallineb, siis tuleb leida säästlikumaid viise ühest kohast teise liikumiseks. Ja on selge, et suuri hulki ühekorraga liigutada on odavam kui ükshaaval liikuda. Ehk siis ühistransport on soodsam kui eratransport autode näol.
Kõrvalepõikena ma ikka imestan kui rikkad on hiidlased, et pooled masinad sõidavad praamile vaid ühe reisija, juhiga.
Mida aga veel teha tuleks/võiks? Loomulikult peab ühistranspordi korras hoidma. Seda siis nii hästi toimiva liinivõrgustiku, sõidukorras masinapargi, aga ka seest puhaste sõidukite näol.
Viimast saaks MuPo tagada, jäävad ju piletikontrolörid suuresti tööta, kui piletid ära kaovad. Ja siinkohal ma loodan, et linnajuhid ei ole nii lollid, et jätavad kontrolöride arvu samaks, sest need, kes pole tallinnlased, peavad pileti soetama.
Lisaks tuleb leida viise, kuidas masinaparki uuendada, kuidas ühistransporti kiiremaks muuta (anda eeliseid autode ees liikluses) ning uusi liine (nt trammiliin lennujaama) avada. Ja kindlasti peaks panustama kõige rohelisema liikumisviisi propageerimisele.
Mis see on? Eks ikka jala käimine ja rattasõit. Selleks aitab isiklik eeskuju, kui Londoni linnapea Boris Johnson näiteks tuua, aga eelkõige ikkagi ohutute ja mugavate kergliiklusteede ehitamine.

Saturday, January 14, 2012

Uus koosseis

Leidsin Hiiu Nädala kommentaariumist huvitava mõtte. Kirjutatud loo Hiidlaste Koostöökogul uus hindamiskomisjon alla.

kellu

13.01.12, 07:28
Tere.

Eriti tähelepanuväärne on Tiit Peedu ja Ants Orava kuulumine
KOOSTÖÖKOGU hindamiskomisjoni. Mehed kes tõmbasid alles hiidlaste
KOOSTÖÖLE veepeale.
Eks kohalikud valimised on tulekul. Ootan huviga kinnitatud projektide
nimekirja.