Istung 9

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 9.

1. Vallavanema informatsioon

Tulumaksu on laekunud I kvartaliga 99,9% prognoositud 3 kuu laekumisest ehk +5% võrreldes eelmise aastaga. Maamaksu esimene osa laekub mais.

Eelarve täitmine: tulud ca 27% märtsi lõpuks, kulud ca 25% eelarvemahust. Arvelduskrediidi limiit kasutamata. 30.03 täpsustus 2013 eelarve täitmine.

19.04 saabus kiri KOV finantsseaduse rikkumise kohta Rahandusministeeriumilt, valla netovõlg on 70%. Miks tekkis, ei tea. Esitati ettepanek revisjonikomisjonile uurimiseks. Merike ütles, et tegeletakse vaid Emmaste valla asjadega ja arutamisele ei võetud.

Merike: mis see summa (laenu üle läinud osa lubatud 60%-st) on. Vastus Heidilt: 113 003€.
ANKis 10.04-st Kristel Pisa tööl, peale lapsepuhkust. Valla aastapäev 30.04 kell 18 koolimajas.
Volikogu võttis info teadmiseks.

2. Raamatupidamise 2013. aasta aastaaruande auditi läbiviimiseks audiitori nimetamine. Tiit: pöörduti kolme audiitori poole, kaks vastas. Odavam oli L.Kivistik. Vallavalitsus tegi ettepaneku ta audiitoriks nimetada 2013. aasta auditi läbiviimiseks. 

6 poolt, 1 vastu

3. Emmaste Põhikooli õpetajate töötasustamise aluste kehtestamine. 

Kõik poolt.

4. Korruptsioonivastase seaduse rakendamine.

Kairi: Vastu on võetud uus korruptsioonivastane seadus. Praegu ring laiem, kitseneb, kes deklaratsiooni esitama peab. Esitamine uutel alustel, e-maksuameti kaudu. 

Kõik poolt.

5. Jaoskonnakomisjoni moodustamine.

Kõik poolt.

6.-9. Kinnistu jagamised.

10. Kinnistu kasutusse andmine – Nurste küla Motokrossi.

Asi on üleval olnud üle poole aasta. MTÜ Krossipalavik on suhelnud vallavalitsusega, asja arutas haridus- ja kultuurikomisjon, MTÜ Agapäeotsaselts saatis pöördumise vallavalitsusele, viidi läbi rahvakoosolek kõigi osapoolte osalemisel.

Volikogu arutas asjaolusid ja andis vallavalitsusele ülesandeks sõlmida kinnistu kasutusse andmiseks leping MTÜ Krossipalavikuga. Arvestades tingimusi: Trenni tehakse K-R kella 13-20 ja L,P kella 13-18 vahel. Arvestatakse Keskkonnaameti kirjaga. Lepingu pikkuseks 3 aastat.

Ettepanek otsustamine järgmisele istungile edasi lükata. 1 poolt, 6 vastu.

Kinnistu kasutusse anda. 6 poolt, 1 vastu

11. Üldplaneeringu ülevaatamine.

Kõik poolt.

12. Valla uue arengukava koostamise algatamine.

Ülo eelnõu, võttis tagasi. On olnud aega läbi mõelda. Mitu aastat formaalselt arengukava pikendatud, 1. oktoobriks peab seaduse järgi taas pikendatud olema. Ettepanek, et järgmiseks volikoguks vallavalitsus koostab eelnõu uue arengukava koostamiseks, siis moodustame komisjoni selle jaoks. Ajutine komisjon. See juhiks protsessi.

13. Kinnistu soetamine – Emmaste küla Tankla.

Kinnitada 20000€ ostuhinnaks, 10% sellest sissemakse. Merike: mis realt raha? Tiit: Järgmine volikogu punkt annab vastuse. Ehk kergliiklustee tänavavalgustus. 

6 poolt, 1 vastu.

14. Emmaste kergliiklustee valgustuse finantseerimine.

Tiit: Vald võlgu hetkel. Kergliiklustee valgustuse summa liisingusse andmine vabastaks vahendeid. Riigihanget vaja ei ole. Korraldatakse lihthange. Lepingu maksimumpikkus 5a.

6 poolt, 1 vastu

15. Traktorite müük.

Harri: K 701 vastu on huvi olnud ka oma vallast, aga kord näeb ette müüki nii nagu eelnõus. 

Kõik poolt.

16. Teehöövli soetamine.

Harri: Tehtud kalkulatsioonid. Omahind 30€/h ilma töömehe tasuta. Aga nemad niikuinii palgal. Kava järgi 4nda aasta lõpuks tagasi teeninud end. Aga eelised, nt kasutad siis kui vajadus on. Lisavõimalus teenust pakkuda.

6 poolt, 1 vastu.

17. Revisjonikomisjoni liikmete arvu suurendamine.

Ülo: Põhjuseks asjaolu, et praeguste liikmete puhul on oht huvide konfliktiks seoses 2013 aastaga. Ettepanek suurendada liikmete arvu viieni.

Kandidaatideks esitati Kristi Ugam ja Gustav Kotkas.

Gustav 6 poolt, 1 vastu. 

Kristi 6 poolt, 1 vastu.

18. Volikogu otsustus finantsjuhi töölevõtmisega seoses koostatud revisjonikomisjoni akti ja eelnõu suhtes.

1 poolt, 6 vastu. Lükatud tagasi.

19. MTÜ Ühendus Kodukant Hiiumaa pöördumine.

Võeti teadmiseks, suunatud teisele lugemisele.

20. Muud küsimused.

1. Hiiu maakonna merealade maakonnaplaneeringu eelnõu kohta (saadetud volikogu nimel 06.03.2014) Emmaste Vallavolikogu küsimuste ja ettepanekute volikogu istungil kinnitamine. 

Kõik poolt.

2. Emmaste Vallavolikogu seisukohad Hiiu maakonnaplaneeringu KSH programmi kohta (saadetud volikogu nimel 07.03.2014) volikogu istungil kinnitamine. 

Kristi: Mida lisada vastusesse, pakkus oma ettepanekud. Saadab kirjalikult.

Kõik poolt. 

3. Leisu lastehoiu avaldus. 

Suunatakse vallavalitsusele tagasi.

4. SA Hiiumaa Muuseumid moodustamine. 

Info võeti teadmiseks.

5. T. Lehtmaa e-kiri, küsimused offshore tuuleparkide kohta. 

Suunata vallavalitsusele vastamiseks, volikogu on seisukoha sel teemal juba võtnud.

6. MTÜ Sõru Merekeskus juhatuse liikme T. Laun'i järelpärimine vallavalitsusele ja volikogule. 

Ülo: olen Launiga rääkinud sellest, ei ole enam kiiret selle asjaga.

7. Eelarve- ja majanduskomisjoni liikme H.Russaku 3 küsimust vallavolikogule. 

Audiitor peaks asja üle vaatama, suunata info talle edasi

8. Hiiu maakonna hooldekeskuse juhatuse liikme A.Ström kiri vallavolikogule. 

Tiit: Teema päevakorrast maas, asjad lahendatud. Samas vajab hooldekeskus volikogu eritähelepanu, eelarves olulise summana sees.

9. Tõmbekeskused. Emmaste Vallavolikogu ettepanekud halduskorralduse reformi eelnõu kohta.

Tegeleme teemaga edasi.

10. Vallavanemalt arutamiseks suunatud Rahandusministeeriumi märgukiri netovõlakoormuse ületamise kohta 2013 aastal.

Merike: mina asjaga kursis ei olnud, pigem tuleks küsida eelmise raamatupidaja ja Tiit Peedu käest. Eelmine volikogu koosseis ei tea, miks ei makstud ära kergliiklustee valgustust eelmisel aastal, nii nagu ette nähti. Ülo: suunata küsimus audiitorile üle vaatamiseks. Tiit: kohustus on vastata rahandusministeeriumile.

11. Kristi ettekanne volikogu töö puudustest. Lükkus ajapuudusel järgmisele istungile.

Kairi andis teada, et Emmaste vald liitus projektiga Maale Elama, andis infot selle kohta.

Istung 7 ja 8

Kokkuvõte volikogu 7. ja 8. istungist.

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 7

Vallavanema informatsioon.

Valla võlakoormus lubatud 60% asemel 68%. Märgukiri rahandusministeeriumist tuli, sanktsioone kohe ei rakendata.

Arvelduslaenu pikendamine.

Võeti aasta alguses, volikogu andis häältega 5-3 selleks tagantjärele loa 45000€ ulatuses.

Toimus eelarve I lugemine.

Vaadati läbi revisjonikomisjoni tööplaan. Otsuse kinnitamine viidi järgmisele volikogu istungile.

Lisaks muud küsimused.

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 8

Vallavanema informatsioon.

Tulumaksu on laekunud kahe kuuga 15,37%.

Eelarve 2014 läbis II lugemise. Hääletamine. Poolt: Ü.Kikas, G.Kotkas, V.Leenurm, M.Rand ja K.Ugam. Vastu: M.Kallas, A.Kail ja L.Lepamaa.

Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitamine.

Esimene hääletus: 4 poolt, 4 vastu

Teine hääletus: 7 poolt, 1 vastu

Lisaks muud küsimused

Riigikaitse algab kodust

Hiiu Lehes (reede, 28. märts) ilmus Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna pealiku abi Urmas Seliranna arvamusartikkel „Naabri arvamatusest“.

Reservleitnant annab kokkuvõtliku ülevaate meie ajaloost. Just selles valguses, millal meid vene võimud anastanud ja represseerinud on. Ajalugu on meie suhtes karm olnud.

Olen härra Selirannaga nõus, et putinlased mõistavad vaid jõudu. Ja meil saab selleks olla heidutusvõime, rahva kaitsetahe ning selle kasvatamine.

Küll aga jään eriarvamusele väljapakutud lahenduse osas. „Selleks tuleb kohemaid võtta laenu ja/või ohverdada osa riigi heaolust, ka inimeste heaolust,“ kirjutab Selirand.

Võlg on võõra oma, ütleb meie rahvatarkus. Olen sama meelt. Laenu abil me tugevamaks küll ei muutu. Eriti kui ostame selle eest „vanarauda“. Näiteks tanke.

Hetkel on Eesti kaitsekulud 2% SKP-st. Sellega oleme üks neljast NATO riigist, kes on soovituslik-kohustusliku tasemeni jõudnud. Teised on Kreeka (2,3% SKP-st), Ühendkuningriigid (2,4%) ja USA (4,4%). Arvan, et meil ei ole selles osas häbeneda midagi.

Eriti kui arvestame, kui vähe aega oleme saanud oma riiki ise üles ehitada. Ütles ju ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras alles hiljuti, et tähtis pole, kas see protsent on meil kaks või kolm. Oluline on see sada protsenti (ehk riigi sisemajanduse kogutoodang), millest kaitsekulusid arvestatakse.

Selle asemel, et kaitsekulude osa SKP-st ja ühtlasi siis ka riigieelarves tõsta, tuleks parandada riigikaitset teisest küljest. Leian, et riigikaitse algab eelkõige ikkagi kodust.

Punkt üks on turvatunne. Ja esmast turvatunnet ei paku inimesele mitte raketid või tankid või hävituslennukid, vaid turvatunne, mis algab kodust.

Teadmine, et minu vara kallale ei kiputa. Ja kui seda tehakse, on politsei kiirelt ja pädevalt reageerimas. Teadmine, et päästeamet asub minu kodu lähedal ja vajadusel on ta kiiresti võimeka tehnika ning oskustepagasiga kohal. Teadmine, et vajadusel saan kiiresti ja efektiivset arstiabi.

Arvan, et esmajoones tuleb Eesti riigil tegeleda nende küsimustega. Samas ei saa tagasi tõmmata sõjalise riigikaitse osas. Ei ole vaja võtta laenu, et teha järske muudatusi, vaid jätkata senisel kursil.

Ses osas on hea tõdeda, et Vabariigi Valitsus kiitis kaitseminister Urmas Reinsalu eestvedamisel käesoleva aasta 27. veebruaril heaks Riigikaitse arengukava 2013-2022, mis esmakordselt vaatleb riigikaitset laiemalt puht-sõjalisest kaitsest ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Ka kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitse tähtsus ning roll on uues arengukavas märkimisväärselt kasvanud.

Ilmus 05.04 Hiiu Lehes.