Friday, September 26, 2014

Emmastes puhuvad külmad tuuled

Esmaspäeva õhtul sain telefonikõne ja teatati, et Emmaste vallavolikogu opositsioon ehk valimisliit (VL) Emmaste Eduks on täies koosseisus tagasi astunud ehk kirjutanud avalduse volikogu liikme kohast loobumiseks.
Rändame kõigepealt ajas tagasi. 20. oktoobril 2013 toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Puhtalt numbreid vaadates kaotasid Emmaste senised võimulolijad 2009. aasta valimistega võrreldes 141 häält, samas kui opositsioonis olnud valimisliit kogus 21 häält rohkem. Seekord siis vastavalt 197 ja 337 poolthäält.
See tähendab, et volikogus sai VL Emmaste Eduks (endine VL Ausus ja Usaldus) kolm kohta, VL Ühtne Emmaste (endine VL Emmaste Koostöö) aga viis. Lisaks pääses volikogusse IRLi esindaja ehk allakirjutanu.
Valimistejärgses Emmaste valla lehes kirjutas endine volikogu esimees Merike Kallas: “Emmaste kapteniks on Emmaste rahvas, kes teab, mis on vallale hea. Meeskond (volikogu) on valitud, tüürmaneid hakatakse peagi valima. Soovin, et mindaks edasi sealt, kus pooleli jäädi, et ei hakataks kõigepealt jõupositsioone paika panema.”
Päris ilma jõupositsioonide selgitamiseta me hakkama ei saanud. Volikogu esimehe valimisel kogus Ülo Kikas viis häält Gustav Kotkase nelja vastu. Aseesimehe valimisel jäi allakirjutanu täpselt sama tulemusega alla Kallasele.
Sealjuures ei hääletanud valimisliidud ühtselt. See oli seotud Kikase ideega, et volikogus ei olekski võimulolijaid ja opositsiooni, vaid me ajaks ühiselt Emmaste asja.
Kirjutasin ise eelpool mainitud vallalehes: “Väikeses vallas ei ole mingil juhul arukas energiat omavahelisele kemplemisele kulutada. Tegemisi jagub piisavalt. Ja kes uuris eri nimekirjade programme, veendus, et sihid on meil suuresti samad. Viis lõpp-punkti jõudmiseks võib erineda, ent konstruktiivse arutelu käigus on kindlasti ühiste lahendusteni võimalik jõuda.”
Nüüd peagi täituvat esimest volikogu tööaastat vaagides tunnustan Ülo Kikast, et ta on oma põhimõtetele truuks jäänud. Ta on tõsiselt pingutanud selle nimel, et rahva poolt valimiste läbi moodustatud laevameeskond tõesti töötaks meeskonnana ja sõuaks sihiga jõuda samasse sadamasse.
Üks märksõna on olnud kaasamine. Tunnistan, et olin selle vastu, et Merike Kallas revisjonikomisjoni juhiks valida, kuna ta oli just volikogu esimees olnud, seega pidanuks iseenda 2013. aastal tehtud tööd kontrollima. Komisjoni esimeeste valimisel lähtuti aga põhimõttest, et hajutame juhtimist eri nimekirjade vahel. Ja et Emmaste Eduks seda kohta soovis, siis seitsme poolthäälega ta revisjonikomisjoni juhtima valiti.
Sääraselt, kõiki osapooli kaasavalt oleme püüdnud edaspidigi toimetada.
Tõsi, on olnud ka erimeelsusi. Enamjaolt on need olnud seotud just 2013. aasta tegemiste või tegematajätmistega. Näiteks eelmise vallavanema Tiit Peedu pärandusega – maksmata jäänud arve tänavavalgustuse tööde kohta, ligi 50 000 eurot, tuli ette planeerimata lisada tänavuse aasta eelarvesse. Või näiteks 19. aprillil rahandusministeeriumist saabunud kiri “KOV finantsseaduse rikkumise kohta”, kus tuuakse välja, et valla netovõlg oli eelmisel aastal pea 70 protsenti ehk lubatust 10 protsenti enam. Seda fakti ei teadnud isegi eelmise volikogu liikmed.
On selge, et kui raha on piiratud koguses, tekkivad ka erinevad arvamused, kuhu seda suunata. Ehk millised objektid peaksid eelisjärjekorras rahastuse saama. Praegu on võetud suund, et aastal 2015 tuleb Emmastes taasavada tankla. Lisaks tahame järgnevatel aastatel oluliselt vähendada valla võlakoormust. Tean ka, et Emmaste Eduks eelistanuks Sõru Sara ehk sadama välilava projektiga edasi minemist.
Aga see on valikute ja kokkulepete küsimus. Selleks, et ühiselt paika panna, kuidas peaksime edasi minema, on just praegu käimas Emmaste arengukava 2015–2022 koostamise protsess. Arengukava koostamise käigus on võimalus kaasa rääkida kõigil vallaelanikel. Näiteks laseme lasteaialastel sel teemal joonistada. Just täna (kolmapäeval) arutasin ideekohvikus meie koolinoortega valla tuleviku teemadel. Toimuvad otskondade ideeõhtud jne.
Lõpliku otsuse peab aga langetama volikogu. Sestap ongi mul kahju, et üks valimisliit täies koosseisus volikogutööst kõrvale otsustas astuda. Jah, ma saan aru, et neil on eriarvamused praeguse vallavalitsusega. Aga meenutame, mida proua Kallas valimiste järel kirjutas – rahvas on kapten ja rahvas teab, mis vallale on hea. Ja rahvas andis võimaluse valda juhtida valimisliidule Ühtne Emmaste.
Tean, et valmistati ette umbusaldusavaldust vallavanemale. Kui puudub usaldus, siis KOKSi järgi on veerandil volikogu liikmetest võimalus algatada umbusaldushääletus. See olekski sellisel puhul olnud asjade õige käik.
Praegu tekib aga küsimus, et mis saab valijate usaldusest? 197 inimest, kes andsid oma hääle valimisliidule Emmaste Eduks, jäävad nüüd ju volikogu tasandil esindamata.
Samas selge on see, et elu seisma ei jää. Isegi kui selle lükkega taheti suuremat (meedia)tähelepanu tõmmata, on see ühekordne (tühi)käik.
Me austame inimeste valikut otsustajate ringis mitte olla. Volikogus toolid tühjaks ei jää, viimase võimalusena tulevad asendusliikmeteks lihtsalt teiste nimekirjade esindajad.
Kindlasti pakume opositsioonile jätkuvalt võimalust komisjonide töös kaasa lüüa. Kindlasti jätkame tööd tugeva ja ühtse Emmaste nimel. Puhugu mistahes tuuled, laev peab edasi purjetama!

Ilmus Hiiu Lehes (26.09)

Thursday, September 25, 2014

Istung 13

Emmaste vallavolikogu VIII koosseisu istung nr 13.

1) Vallavanema info. 31. augusti seisuga on tulumaksu laekunud 536 tuhat, mis on 68,1% planeeritust. 43 tuhat on laekunud maamaksu, mis on 67,4% ettenähtust. 68,9% on aasta tulude laekumine täidetud, võrreldes 2013. aastaga on 8,5% tulude tõus. Kulud 65,8% aasta peale planeeritud. Elame kokkuhoidlikult.
Sõru sadama projektirahadest on tehtud välisvalgustus, ei sega hilisemaid töid. Taotluse juures tuli teha valikuid. Kalaleaderist eraldati just nii palju raha, kui praeguseid töid teha sai, rohkem me ei saanud, see on ka põhjus, miks Sõru Sara ehitus ei ole edasi liikunud.
Hasartkomisjonist raha taotlus käib läbi haridusministeeriumi, sealsetest vahenditest, omaosalus vähemalt 20%. Hetkel puuduvad valla omavahendid, sestap ei ole taodeldud. Riigieelarvest saadud 10000 on hästi investeeritud, soojapidavuse parandamiseks koolis.
Allasutused ettepanekud esitanud 2015 eelarveks, lähteandmete kokkupanek käib. 

Ülo: lapsevanem helistas seoses vallavalitsuse istungiga. Ta luges välja, et lastehoidu ei toetata.
Kristi: selline protokollitud seisukohaavaldus on kirjas; luges ette väljavõtte protokollist
Tiit: ma ei loe sealt välja, et otsused on tehtud

Ülo: kas saaks väljavõtted EMKO tegevustest, eriti kuna on tehtud investeeringuid
Harri: on läinud plaanipäraselt, oleks võinud ehk ka rohkem, aga kui arvestame nt ehitusmahte sel aastal, siis pole viga. Rahalises mõttes, teenuseid oli mõeldud 11 tuhat, 8 kuuga on 7900. Kruusamüük tagasihoidlikum varasemast. Julgen loota, et aastaplaan täitub
Ülo: teehöövel, kas on olnud kasutust väljaspool valda
Harri: natukene, aga jah, osutasime teenust, julgen loota et tulevikus rohkem.
Pakendikonteineritest – kohad paika pandud 2007. aastast, lisandumisi 2009; suhtlesin käitlejatega, tundub, et hakkab paindlikumaks muutuma tühjendamine, julgen loota, et järgmisel suvel pilt parem

2) Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu mittekooskõlastamine
Kõik poolt

3) Sõru sadama pumpla. Volikogu kooskõlastus
Projekt valmis, jääkveed üle valla kinnistu, selleks luba vaja; KKA heakskiit.
5 poolt, 1 vastu

4) AS Saarte Liinid vee-ettevõtjaks määramine
SL pumpla omanik, et saaks teha taotluse projektile, siis vaja olla vee-ettevõtja
Kõik poolt

5) Sõru sadamatele nime ja ala määramine
2012.a. määras volikogu nimedeks paadisadam ja SL omanduses olev praamisadam; ettepanek valla sadam väikelaevasadamaks nimetada, teine Sõru parvlaevasadam (SL oma), sissesõit võrdsete osadena mõlema oma.
Kõik poolt

6) Ametiautode ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kord 
Sellist korda pole varem olnud, seda on vaja et oleks selgus.
Ametiautosid on vallal 5.
5 poolt, 1 ei hääletanud

7) Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine
5 poolt, 1 vastu

8) Vallavolikogu liikmetele hüvitise maksmine
6 poolt

9) Emmaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2026 kinnitamine 
Vajadus SL projektist tingitud. Et nad saaks tuge, peab see ka meil kajastatud olema, seni Sõru piirkonda polnud mainitud. Tegelikult AK nõuab suuremat ümbervaatamist.
5 poolt, 1 ei hääletanud

10) Emmaste valla arengukava 2004 - 2018 kinnitamine 
Praegu kehtiv, iga aasta peaks korra järgi kinnitama. Praegust vajadust rahuldav ja uus välja töötamisel.
5 poolt, 1 vastu

11) Emmaste valla eelarvestrateegia 2015 - 2018 kinnitamine 
Üldised alused rahandusministeeriumi prognoosidest. Tulumaksu prognoos uueks aastaks +2,2%, sõltub peamiselt kahest asjast- maksumaksjate arv ja sissetulekud.
5 poolt, 1 vastu

12) Emmaste valla 2014. a. I lisaeelarve kinnitamine 
Tänaseks on selgunud juba mõned muudatused, mis vaja sisse viia.
Suuname II lugemisele, parandusettepanekutele avatud. Kõik poolt.

Saturday, September 6, 2014

Keskmine palk

Teisipäevane (02.09) Hiiu Leht vahendas, et statistikaameti andmetel kasvas Hiiumaal keskmine palk teises kvartalis võrreldes möödunud aastaga 8,1 protsenti.
Eelmisel nädalal kajas riigimeedia, et riigi keskmine brutopalk (ehk see, millest maksud maha arvatakse) ületas 1000 euro piiri. Ulatudes 1023 euroni kuus.
Olen aga kindel, et paljude jaoks tekitab see number hämmingut. Sõna „keskmine“ viitab justkui oleks tegemist tavapärase ja paljude jaoks kättesaadava asjana. Tegelikult on reaalne elu midagi muud.
Selle mustkunsti nimi on statistika.
Põhimõtteliselt on asi lihtsalt lahtiseletatult nii. Keskmine palk on see kui üks inimene teenib 1,9 miljonit eurot kuus, teised 199 inimest aga 500 eurot kuus, siis keskmiselt saavad need 200 inimest igaüks 10000 eurot kuus. Mis sest, et 199 neist peaksid reaalselt selle summa teenimiseks peaaegu kaks aastat tööl käima...
Samamoodi, kui mul on 10 õuna ja Aadul mitte ühtegi, siis keskmiselt on meil kummalgi viis õuna. Kui naabrid söövad liha, aga mina söön kapsast, siis keskmiselt sööme me kapsarulle lihaga.
Või nagu veebiavarustes selgitati. Kui lüpsilauda omaniku naine veedab aega kõigi külameestega, aga lüpsinaine elab vanatüdruku elu, siis keskmiselt on nad siiski mõlemad lõtvade elukommetega.
Selles suhtes on tõele märksa lähemal maksuameti näitajad. Nende statistika järgi oli teises kvartalis mediaanväljamakse 753 eurot. See tähendab, et sellest suuremaid ja väiksemaid palgnumbreid on täpselt võrdselt. Aastaga on see number kasvanud 6,8%.
Kuigi statistikaameti andmetel ületas keskmine brutopalk maagilise 1000 euro piiri, on palgakasv tegelikult hoopis hoogu maha võtnud. Nagu ülal mainitud, kasvas see Hiiumaal 8,1%, Eestis tervikuna aga 4,8%. Võrdluseks, esimeses kvartalis koguni 7,3%
Kindlasti avaldas oma mõju ka juulis avatud töötajate register ehk kohustus kõik töötajad maksuametis registreerida. Arvestades, et juba esimeste nädalatega võeti arvele tuhandeid inimesi, on see toonud ametliku statistika arvestusse seni varem ebaseaduslikult töötanuid.
Kuna ümbrikupalgad on reeglina keskmisest madalamad, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole.
Samas on selge, et palganumber üksi pole mingi näitaja. See võib ju ka 10000 olla, aga kui maksukoormus sööb selle ära või elukalliduse kasvu tõttu sellest lihtsalt ei piisa äraelamiseks, siis on suurest numbrist vähe abi. 
Seega ei tohiks palga puhul riiklikult võtta eesmärgiks mingit konkreetset numbrit, vaid sihi, et täiskohaga töötaja suudaks end oma palgast inimväärselt ära elatada.

Arvamuslugu ilmus 05.09 Hiiu Lehes.