Monday, September 25, 2017

Istung 49

Volikogu istung 49
Kohal 8 liiget

Vallavalitsuse info
2017.aastal laekus tulumaksu võrreldes 2016.aasta 8 kuuga 0,66% rohkem. Reservfondist toimus septembris raha eraldamine advokaadibüroodele.

Emmaste valla arengukava  2016-2023 seirearuanne
Tiit: Eks igaüks loeb sellest välja, mida välja lugeda tahab.

Volikogu määrus Emmaste valla 2017. aasta eelarve I lisaeelarve
Kõik poolt

Volikogu otsus „Loa andmine riigihanke korraldamiseks“
Vähendati hanke maksumust 65-lt tuhandelt 45-le.
7 poolt

Volikogu otsus „Emmaste valla noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava aastateks 2017-2018 kinnitamine“
Karin: Anne-Ly on seda eest vedanud. Riigipoolne toetus 10 tuhat eurot on juba vallale laekunud.
Kõik poolt

Volikogu otsus „Detailplaneeringu koostamise algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine”
7 poolt

Volikogu otsus „Vallavara tasuta kasutamise lepingu pikendamine otsustuskorras“
Tiit Laun lahkus arutelu ajaks
Pikendada MTÜ Sõru Merekeskusega vallavara tasuta kasutamise lepingut viieks aastaks.
4 poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmise pikendamine“
Kõik poolt

Volikogu otsus „Vallale kuuluvast kinnistust osa kasutusse andmine“
Kõik poolt

Volikogu otsus “Kasutusvaldusesse antava põllumajandusmaa nimekirjast väljaarvamine“
Kõik poolt

Volikogu otsus “Vaba põllu- ja metsamaa nimekirjast väljaarvamine”
Kõik poolt

Avaldus

Viimane sõnavõtt volikogus

Kahtlesin küll, kas üldse sõna võtta. Aga siis vaatasin nädalavahetusel üle 2013. aasta valimislubadused, lugesin volikogu istungite protokolle ja meenutasin viimast nelja aastat. Kõrvutasin neid. Et saaksin rahuliku südamega edasi minna, pean oma mõtteid jagama.

Oluline hoiak on avatus – vallamaja teabe kättesaadavus, piisavus, selgus. Taunime varjatud motiive. Arvestame kriitikaga.
Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametnike ülesanne on oma rahvast teenida.
Valimisliit Ühtne Emmaste lubadused. Need ei ole seotud rahaga ehk ei ole saanud jääda investeerimisvõimekuse puudumise taha. Aga julgen väita, et nende täitmine ei ole õnnestunud.
Viitan põhimõtetele ja väärtustele, käitumiskultuurile. Allpool toon konkreetsed näited ja avan enda mõtteid.

Enne valimisi kirjutasite, et valimistejärgne tegevus on vallaelanike teenimine. Just niipidi – vallavanem ja volikogu liikmed on inimeste teenistuses, mitte vastupidi.
Kahjuks näitavad kogemused ja reaalsed teod suhtumist, et valija andis mulle mandaadi ja koos sellega olen saanud ka teadmised tegemaks ainuõigeid otsuseid.
Puudub oskus enda tegemisi kriitiliselt hinnata ja ebaõnnestumisi tunnistada. Samas teame, et ideaalseid inimesi ja asju pole olemas. Keegi ei pahanda, kui miski ei lähe päris nii, nagu planeeritud. Tunnistame seda. Otsime lahendusi, kuidas asja parandada ning teeme uuesti ja paremini.
Küll tekitab nördimust, kui vigu varjame.

Täna on päevakorras taaskord Merekeskusega seonduv. Ma ilmselt oleksin olnud valmis hääletama lepingu pikendamise poolt. Mis sest, et vahepeal kokku lepitu ei ole realiseerunud ja volikogule lükatakse ette ikka ja jälle sedasama dokumenti, laskmata kaasa rääkida sisu osas.

Aga üllatusega lugesin, et Merekeskus soovib saada 5000 eurot lisatoetust valla eelarvest. Igal aastal! Umbes sama summa eest teeb Toomas P. aastaringselt tööd puhkpilliorkestriga, sealhulgas peab tasuma kütuse ja muude kulude eest. Alles juunikuus eraldas volikogu MTÜle Sõru Merekeskus 49 000 eurot. Väidetavalt vana võla katteks. Võla, mille kohta ei ole volikogu liikmetele ühtegi dokumenti esitatud. On vaid suusõnaline informatsioon.

Pühalepa poliitikud olid vähemalt nii palju ausad, et võtsid endale valla eelarvest preemia õige nime all. Lisaks tunnustati ametnikke. Kui sisust rääkida, siis vaid neid pidanukski tunnustama. Poliitiku amet on vabatahtlikult võetud kohustus ja sellega ei tohiks valla elanike rahakotist preemiaid kaasneda.
Mulle tundub, et siin soovivad mõned mehed end justnimelt premeerida. Valla rahakotist. Juunis 49 tuhat, igal järgneval aastal veel viis tuhat. Arvestades, kes on antud MTÜ liikmed, siis jääb väga paha maitse suhu...

Andke andeks, aga mina sellega leppida ei saa.

27. märtsil küsisin volikogus „Miks ei ole Sõru väikelaevasadamal esitatud reostustõrjeplaan?“ Tiit P. vastas: „Ei ole suutnud välja mõelda, kes vastutama hakkaks, aga plaan on koostamisel.“

„Kui kaugel oleme valla arengustrateegia eesmärgi täitmisega ehk Sõru sadama kompleksi arendamise kontseptsiooni ja äriplaani koostamisega?“ esitasin küsimuse 31. oktoobril 2016. Tiit P. vastas: „Ei ole alustatud, plaan on tegeleda.“

Selsamal volikogu istungil kõlas küsimus: „Kui suur on iga-aastane tulu, viimase viie aasta näitel, sadamatasudelt Sõru väikelaevasadamas?“
Ja Tiit P. vastus: „Vallavalitsus tulu ei ole saanud ja sellest meil ülevaade puudub, vastavalt lepingule on see jäänud Merekeskusele.“

Sama teema oli üleval aprillikuus. Tiit L. selgitas 29. aprillil 2016, kui Ülo K. uuris Merekeskuse kulude kohta: „See on pigem nii, et vald ostab näiteks värvi ja Merekeskus värvib.“
Ja sealsamas küsis Ülo K.: „Palju on MTÜ-l liikmeid? Osa neist on vist ka valla juhtimisega seotud, vallavanem näiteks.“
Merekeskuse MTÜ juht Tiit L. vastas: „On viis või kuus liiget.“

Aprillis ütles ta ka: „Merekeskus ei ole huvitatud sadamatasude korjamisest, nii mõnigi alusejuht on olnud arvamusel, et maksab millegi eest, mille eest ei pea maksma. Aluseid vähe viimasel ajal. Merekeskuse seisukoht on, et vald võiks opereerida.“

Ehk puudujääke on piisavalt, Merekeskus soovib keskenduda põhikirjalistele eesmärkidele, volikogu pole saanud lepingut sisuliselt arutada, aga vallavalitsus (mida juhib juhuslikult – kindlasti siin mingit huvide konflikti ei ole, eks – vallavanem, kes on MTÜ liige) tahab järjekindlalt sõlmida lepingut, mis toob vallale siduvad rahalised kohustused.

Põhimõte kui selline on õige. Delegeerida tegemisi kogukondadele, andes neile nii kohustused kui vahendid. Aga kui vaatame, kui palju (loe: vähe) on vald aastate jooksul toetanud Harju-Valgu piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist, Leisu-Nurste piirkonda ja sealse seltsimaja ülalpidamist või kasvõi sadama lähedal tegutsevat Sõru külaseltsi, siis torkab selgelt silma, et tegemist ei ole olnud võrdse kohtlemise printsiibiga.

Minu ettepanek on lepingu pikendamisest loobuda, lasta Merekeskusel tegeleda põhikirjaliste eesmärkidega ja sadama arendaja leidmiseks viia välja konkurss. Meil on vallas ärksaid ja hakkajaid inimesi küll, kes võiks Sõru väikelaevasadamale reaalselt elu sisse puhuda. Tärkma sadam on heaks näiteks.

Vahepeal positiivsest.

Erinevalt vallavanemast või kohati ka volikogust, on ametnikud valdavas enamuses aru saanud eespool mainitud ülesandest, vallarahvast teenida.

Küsimused, ettepanekud ja arupärimised vallavanemale heakorras osas ei ole tulemust toonud. Ühed ja samad teemad jooksevad aastate lõikes läbi (kes ei usu, soovitan volikogu protokollid läbi lugeda), tulemuseta. Ühel korral pöördusin murega hoopis Pilvi poole. Ja kas sa näed. Hoopis teine suhtumine. Probleem heakorraga leidis kiire lahenduse.
Või Liia, kes on meie valla lastele spordivaldkonnas appi tulnud. Kairi ja Karini ettevalmistatud eelnõud on põhjalikud ja vastused meilitsi esitatud küsimustele saabuvad kiiresti ning on asjakohased.
Ametnike osas on meil tõesti asjad hästi. Ja kordan siinkohal veel üle, et kui ma teen kriitikat, siis konkreetselt vallavalitsuse kui viieliikmelise organi suhtes, mida juhib vallavanem. Mitte vallavalitsuse kui vallamaja, kus töötavad valla ametnikud.

Tänases päevakorras on valla arengukava seirearuanne. Väärt lugemine, mis annab ülevaate vallas tehtust. Samas poolik ülevaade. Eriti kui me räägime arengukava seirest. Sel juhul peaks vaatama ja käsitlema ka neid eesmärke, mis mingil põhjusel on täitmata jäänud. Kahjuks puudub vallavanemal kas kriitikameel või julgus, aga need vaikitakse maha.

Valla juhtimise ja arendamise läbivad tegevuspõhimõtted:
Valda juhitakse ja arendatakse teadmiste- ja väärtuspõhiselt ning koostööle avatult.
Järgitakse aususe ja sõltumatuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Jne.

Nendest pidanukski aruandes alustama. Et kuidas me oleme suutnud läbivaid tegevuspõhimõtteid rakendada.

Kui me vaatame konkreetseid eesmärke, mis on seitsme suurema teema alla koondatud, siis on näha, et allasutuste juhid ja valla teenistujad on andnud tõhusa panuse. Vallavanema roll on jäänud kasinaks ja eestvedajat pole temast olnud.

Näiteid on palju. Toon välja vaid mõned ja need, mille ellu viimine on vajanud eelkõige head tahet ning vähe materiaalset ressurssi. Lisaks, volikogu jõujooni arvestades on viimastel aastatel olnud mis iganes algatuste ellu viimiseks suurepärased võimalused.

Infomaterjalide koostamine Emmaste valla kui kodu rajamise koha turundamiseks.
Avalike WC-de kättesaadavuse parandamine.
Pühakodade seisukorra kaardistamine koostöös Emmaste valla koguduste ja Muinsuskaitseametiga ning lahenduste leidmine nende seisukorra parandamiseks. Pühakodade muutmine kohalikele ja külalistele avatumaks.
Kohaliku tooraine ja toodete tarbimise propageerimine ning võimalustest teavitamine vallaelanikele.
Regulaarsete ümarlaudade korraldamine ettevõtjatega, haridus- ja kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega kord aastas.

Parandage mind, kui ma eksin, aga need on tegemata. Ja tegemist on juhusliku valikuga arengukavast. Loomulikult on eesmärke, mis on täidetud, ma kindlasti ei eita seda. Ja on valdkondi ning asju, millega oleme hästi edasi liikunud. Aga mis mind häirib, on see, et varjame seda, mis pole (nii hästi) õnnestunud ning on tegevused, mis on küll arengukavas, aga millega me justkui ei tahagi tegeleda.

Lisaks julgen ma väita, et palju asju on meil hästi mitte tänu vallavanemale, vaid tema tegevusele või tegematusele vaatamata.

Allasutused toimetavad tegusalt, tuues ka projektiraha valda või pakkudes nende kaudu meie lastele ja elanikele võimalusi väljasõitudeks ja muuks. Eriti tunnustan Anne-Ly´d, kelle hallata on väga lai vastutusvaldkond.

See et vallavanem pole huvi tundnud allasutuste heakäigu vastu, ei ole üllatus. Ühe arupärimise esitasin seoses allasutuste arengukavadega. Olukord ei ole muutunud. Äkki uuriks, kas nad vajavad abi selles või miks see protsess takerdunud on?

Või et miks peab VAKi juhataja tegelema sisekaugushüppekasti rajamisega, kui ehitusalane kompetents peaks meil mujal olema. Kui tartaankate maha sai, siis meedia jaoks linte lõigata oli ju küll tore? Samas spordihoonesse astudes te kindlasti ei märganud, et vihmarenn/lumetõke on suisa puruks. Tänase päevani.
Või palju palus Külli abi, et EMKO lasteaia mänguväljakute parendamise ette võtaks. Eelmisel aastal oli mõned atraktsioonid juba suisa ohtlikult mädad nii et hoolekogu pidi lapsevanematega heakorratööd ise ette võtma. Jne. Jne.

Mul oli tükk tegemist naeru tagasi hoidmisega esimesel valimisdebatil Emmaste noortekeskuses, kui Tiit P. ütles, et seisab uues volikogus Emmaste kooli eest viimase veretilgani. Sama mees, kes ei vaevunud ei hoolekogu, ei hariduskomisjoni või mõne haridusspetsialistiga konsulteerima ja soovis detsembris kooli direktorist lahti saada. Üks direktor „suurepärase koostöö“ valguses juba ütles ameti üles…

Te võite öelda või hinnata, et ma olen karm.

Aga ma toon võrdluse jalgpallikohtuniku tööga. Sarnaselt vallavanema ametile on ka see vabatahtlikult valitud ülesanne. Kohtunik peaks suutma jääda platsil nähtamatuks, tagades oma kohaolekuga selle, et 22 mängijat saavad esile tuua oma parimad oskused. Kui ta oma tööd korrektselt teeb, siis heal juhul saab ta mängu järel käepigistuse. Keegi teda õhku viskama ei hakka, isegi mitte ideaalse vilepartii järel. See au saab jääda vaid mängijatele ja treenerile. Kui ta aga piisavalt ei keskendu, reegleid ei tunne või lihtsalt ebaõiglane on, siis saab ta kriitika osaliseks.
Aga see on olnud tema vaba valik. Keegi ei sunni sind olema jalgpallikohtunik. Ega ka vallavanem. Oled selle valiku teinud, siis tuleb leppida, et vigadele võib järgneda kriitika.
Ent ka see pole halb. Tark õpib vigadest. Ja selle esimene eeldus on vigu tunnistada. Kõik me teeme vigu. See, kas neile järgneb analüüs ja tegevusplaani koostamine, kuidas edaspidi tõhusamalt tegutseda või otsitakse süüdlasi väljaspool iseennast, on erinev.

Nii nagu kohtuniku puhul on asjakohane kriitika see, mis puudutab konkreetselt tema tegevust platsil ja sellest lähtuvaid otsuseid, nii keskendusin või vähemalt püüdsin keskenduda vaid vallavanema tööga seotud aspektidele.

Ja kui tänasele sõnavõtule järgnevad süüdistused minu isiku või isikliku elu kohta, olgu siis autoriks Tiit ise või tema sõbrad Antti ja Toomas, siis see näitab paraku vaid teie enda ebakompetentsust. Õige mees räägib ikka asjast. Vaatasin läbi ka mulle osaks saanud etteheited siinsamas volikogu saalis. Vaid korra (tõepoolest, õige olnuks end kaasava eelarve sõelumiskomisjonist taandada, kuigi meie määrus seda ei nõua) on olnud etteheide nii sisuline kui asjakohane. Millisest (poliit)kultuurist me räägime?