Laupäeval pidas Hiiumaa vald oma esimest väikest juubelit
– täitus esimene elukuu.
Algus on olnud tegus. Käesoleva kuu jooksul on toimunud
juba kolm volikogu istungit ja täna, teisipäeval kell 15 ootab ees neljas.
Ent see on ka loomulik, arvestades, milline tee valitud
sai. Demokraatlik, avatud ja kaasav on märksõnad.
Teoreetiliselt oleks võimalik uue valla põhimäärus või
muud alusdokumendid volikogus kiiresti ka n-ö ära koputada. Ehk võtta need
näiteks kolmandal istungil ja kohe esimesel lugemisel, ilma suurema aruteluta
vastu.
Parem variant on need kõigi osapoolte ehk kogu volikogu
kaasates läbi arutada ja volikogus mitmel lugemisel menetleda. Tõsi, see
tähendab, et kogu süsteemi käimalükkamiseks läheb veidi enam aega.
See on ka põhjus, miks julgen öelda, et Hiiumaa valla
algus on olnud paljulubav.
Tõsi, pikk tee on veel minna ning ma ei väida, et kõik
seni astutud sammud on olnud ideaalsed. Aga kindlasti on viljakas pinnas
edasiseks laotud.
Volikogus tasakaal
Nii on volikogus lähtutud heast demokraatlikust tavast.
See tähendab, et volikogu aseesimehe koht usaldati saadikule, kes ei esinda
sotsiaaldemokraate või Ühist Hiiumaad ehk koalitsiooni, ent kes valimistel
rahva tugeva mandaadi pälvis.
Samamoodi toimiti komisjonidega – koalitsiooni liige juhib
komisjoni ning opositsiooni liige täidab aseesimehe rolli. Lisaks usaldati
kontrollorgani ehk revisjonikomisjoni moodustamine täielikult opositsioonile.
Pean tunnistama, et esimesed volikogu istungid on olnud
kohati ehk pisut häirivad. Just sõnavõttude või küsimuste sisu osas. Ehk ma ei
ole kindel, et alati on suudetud konstruktiivseks ja viisakaks jääda.
Samas tähendab see, et kõigil on olnud võimalus sõna
võtta ja just nii palju kui neil öelda on olnud. Kõik soovijad on saanud on
muresid või rõõme jagada, tekkinud küsimusi esitada.
Ma ei hakka siinkohal hinnanguid andma vaid julgustan
inimesi ise istungeid vaatama-kuulama tulema. Need on avalikud. Seni on huvi
pigem kasin olnud, paraku.
Teistpidi komisjoni koosolekut pean küll lahendustele
orienteerituks. Olukorras, kus humanitaarkomisjoni koosolekul istus minu ühel
käel neli opositsiooni ja teisel käel viis koalitsiooni esindajat, suutsime pea
igas küsimuses konsensuseni jõuda.
Ja kindlasti ei jooksnud eri küsimuste puhul arvamused
koalitsioon-opositsioon joont pidi. Viimane on minu hinnangul positiivne ja
märk tugevast demokraatiast. See ei tähenda, et opositsiooni- või
koalitsioonilepingud ei kehtiks. Aga tähendab, et volinikel on olemas oma
seisukoht erinevatel teemadel. Tõsi, päeva lõpuks tuleb kuhugi jõuda ehk
milleski kokku leppida, et edasi saaks liikuda. Ent usun, et keegi ei soovi
aega, mil tuleb lihtsalt jälgida, kas võistkonna kapten keerutab rohelist või
punast markerit.
Haldusreform ei
ole negatiivseid mõjusid kaasa toonud
Tahaksin uskuda, et inimeste hirmud seoses
haldusreformiga hakkavad kaduma. Ei ole see ju kaasa toonud teenuste keskusesse
koondumist. Ei tähenda see tähelepanu kontsentreerumist vaid linnale. Ei suuna
see investeeringuid ainult ühte piirkonda.
Endised vallamajad toimetavad edasi, inimene ei pea oma
asjade korda ajamiseks senisest kaugemale liikuma. Vastupidi, otsime lahendusi,
kuidas senine süsteem kodaniku jaoks veel mugavamaks muuta.
Nii võib isegi öelda, et hiidlased on justkui krati
kombel käitunud. Ehk vabariigi valitsuse poolt kavandatud haldusreform viidi
ellu, ent seniseid valdu ei likvideeritud. Need toimetavad osavalla staatuses
edasi ja korraldavad kohapealset elu, samas kui strateegilisi otsuseid
planeeritakse ülesaareliselt.
Ilmus 28.11. Hiiu Lehes
